Õppetöö

Loovtööde vormistamine

 

 

LOOVTÖÖ KOOSTAMISE, KAITSMISE JA HINDAMISE JUHEND

1. ÜLDINFO

 1.1. LAUPA PK 8. klassi õpilased koostavad läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks võib olla uurimus, projekt, kunstitöö vms ja selle kirjalik kokkuvõte.

1.2. Loovtöö teema ja liigi valib õpilane iseseisvalt ning kooskõlastab selle õpetaja/juhendajaga.

 1.3. Loovtöö teeb õpilane individuaalselt või paaristööna.

 1.4. Loovtöö liik ja teema tuleb teatada õppejuhile hiljemalt jooksva õppeaasta 1. oktoobriks. Selleks täidab õpilane loovtöö ajakava lehe, kus kajastub valitud loovtöö liik, esialgne teema, juhendaja ja planeeritavad tegevused ajalises järjestuses.

1.5. Loovtöö peab valmima hiljemalt aprillis. Valmis töö esitamise täpne tähtaeg määratakse õppeaasta alguses.

1.6. Juhendaja vaatab valmis uurimistöö üle ja esitab selle retsensendile. Pärast retsensiooniga tutvumist on loovtöö koostajal võimalus teha töösse parandusi ja seejärel esitavad juhendajad loovtööd kaitsmiskomisjoni esimehele.

1.7. Loovtööde kaitsmine toimub mais.

 1.8. Loovtöö loetakse sooritatuks, kui õpilane esineb III kooliastmes konkursil, kus sisaldub ühe osana tema loovtöö.

1.9. Kui töö ei laeku õigeaegselt või ei saa positiivset hinnet, määratakse direktori käskkirjaga järelkaitsmise tähtaeg.

 

2. LOOVTÖÖ LIIGID

2. 1. Õpilasuurimus on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Töö kirjutamine annab õpilastele iseseisva uurimistöö kogemuse ning võimaldab tegelda huvipakkuvate teemade või probleemidega. Uurimistöö on valdavalt analüüsiva iseloomuga, olulisel kohal on autori järeldused ja üldistused.

2. 2. Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö (ülesanne) vm ettevõtmine, mis pakub hea võimaluse üksi või koos kaaslastega valitud teemal ellu viia oma ideid. Projekt annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust, algteadmisi eelarve koostamisest ja muid tarvilikke kogemusi. Projekt võib kaasata ka erinevaid loovtöö liike, nt. 1 lühiuurimust, esinemisi, esitlusi, näitusi jm. Projektina võib valmida õpilasfirma, ürituse ettevalmistamine ja läbiviimine, näituse korraldamine jm.

 2.3. Omaloominguline töö kätkeb endas uudseid, innovaatilisi ideid ning on eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi arendav. Omaloomingulise töö võimalusi:

1. muusikaline omalooming, ka muusikateose esitamine, muusika visualiseerimine läbi liikumise, muusikaline kujundus illustreerimaks kirjandusteost ,

 2. erinevate tehnikatega kunstitööde näitus, animafilm jne.

3. kootud, heegeldatud, õmmeldud jne. esemete valmistamine,

4. mudelite, makettide, robotite, tarbeesemete valmistamine,

5. (illustreeritud) luulekogu, jutukogu, koomiksialbum jne.

6. ristsõnavihik, harjutuste kogumik, õppevideo jne.

Projekt ja omaloominguline töö võivad valmida ka paaristööna. Sel juhul on määratletud mõlema  liikme panus nii praktilises kui ka teoreetilises osas.

 

3. LOOVTÖÖ JUHENDAMINE

 Üldjuhul on loovtöö juhendaja õpetaja või muu kompetentne isik, kes tunneb hästi vastavat valdkonda ja on pädev juhendama õpilase loovtööd. Kui juhendaja on väljastpoolt kooli, määratakse õpilasele koolipoolne kaasjuhendaja.

Loovtöö juhendaja roll on suunav. Ta

∙ aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel,
 ∙ soovitab vajadusel kirjandust ja annab suuniseid info leidmisel,
∙ jälgib töö vastavust sisulistele ja vormilistele nõuetele ning ajakava täitmist,
∙ nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks aja kirjaliku osa/ aruande vormistamisel,
 ∙ täpsustab paartöös liikmete tööpanuse.

 

 4. LOOVTÖÖ VALMIMISE ETAPID

 4.1.Teema valik

Teema valik võiks lähtuda paikkondlikult ja/või õppeprotsessis olulistest teemadest, arvestades õpilase huvisid ja võimeid. Teema tuleks lühidalt ja konkreetselt sõnastada, lai teemavalik kitsamalt piiritleda (valida alateema), et töö ei kujuneks õpilasele üle jõu käivaks. Uurimistöö võib olla kirjeldav uurimus, mitme nähtuse vaheliste seoste uurimine, probleemi põhjuste analüüsimine jms. Oluline on jälgida, et uurimuse asemel ei valmiks referaat või materjalimapp, st et kindlasti tuleks sõnastada uurimuse eesmärk ja jõuda järelduste, 2 üldistusteni. Eesmärki võib sõnastada järgmiselt: Ma tahan oma uurimistööga uurida / selgitada välja / vaadelda / anda ülevaade ..., kas/kuidas/miks ... Heategevusliku ürituse korraldamise eesmärk võib olla nt koguda loteriiga raha vähekindlustatud perede lastele jõulupakkide tegemiseks vms

4.2.Töö planeerimine

Pärast teema valimist tuleb koostada ajakava. Kui on plaanis uurimise käigus kedagi intervjueerida, tuleb koostada küsitlusleht. Kavandatakse esialgne uurimistöö struktuur.

4.3.Teemakohase allikmaterjali kogumine ja bibliograafia koostamine

Õpilane uurib õpetaja juhendamisel teemakohaseid materjale internetist, raamatukogust jm, küsitleb vajadusel teemaga seotud inimesi. Huvipakkuvate materjalide põhjal koostatakse allikmaterjalide nimekiri koos vajalike viidetega (autor, pealkiri, internetiaadress jm). Kui uurimistöö aluseks on ilukirjandusteos, loeb õpilane teose läbi ja täidab lugedes uurimisteemat silmas pidades erinevaid ülesandeid.

 4.4. Viitamine

Materjali läbitöötamine, süstematiseerimine, liigendamine Valitakse teemakohane materjal, mida töös refereeritakse või muul moel kasutatakse, viidatakse allikale. Korrastatakse vajalik kogutud allikmaterjal: sisestatakse küsitluslehtede sisu ja muud märkmed arvutisse. Sõnastatakse oma seisukohad. Vaadatakse üle uurimuse esialgne struktuur, vajadusel tehakse selles muudatusi.

4.5.Illustreerivate materjalide leidmine ja koostamine

 Koostatakse või otsitakse joonised, skeemid, tabelid, fotod jm illustreeriv materjal.

 4.6.Uurimistöö kirjutamine

 Uurimustöö osad: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, uurimuse peateemade ja alateemade põhjal vormistatud tekst, kasutatud kirjandus, lisad.
 Sissejuhatuses antakse kokkuvõtlik ülevaade teemast ja probleemidest, selgitatakse uurimuse eesmärki, tutvustatakse kasutatud allikmaterjali ja selle kogumist, tutvustatakse töö ülesehitust.
Töö sisuosa jaotatakse peatükkideks, vajadusel ka alapeatükkideks.
Uurimuse kokkuvõte peaks kajastama peatükkide järeldusi ja andma vastuse, kas sissejuhatuses püstitatud eesmärgid on täidetud.
Lisas esitatakse loovtöö illustreeriv materjal, nt. fotod, skeemid, tabelid, tekstikoopiad jms. Lisadele tuleb tekstis viidata.

 4.7.Projekti või kunstitöö aruande kirjutamine

Projekti või kunstitöö kirjaliku aruande osad:
1. tiitelleht
2. sisukord
3. sissejuhatus
4. töö käigu kirjeldus
5. kokkuvõte, sh enesehinnang tööle
6. kasutatud kirjandus
 7. lisad

 4. 8. Uurimistöö ja projekti või kunstitöö aruande vormistamine

Uurimus tuleb vormistada arvutiga. Tähelepanu tuleb pöörata teksti keelele ja stiilile: sõnastus peab olema selge ja korrektne, töös ei tohi olla õigekirjavigu. Uurimistöö vormistatakse A4 formaadis valgel paberil ja köidetuna.

 Tekst kirjutatakse lehe ühele poolele, kirjastiil Times New Roman, reavahe on 1,5pt, kirja suurus 12, töö mõlemad servad on joondatud (rööpne joondus). Lõikude vahe jäetakse 12 pt või 0,42 cm, taanet ei kasutata. Veerised – ülemine ja alumine veeris 2,5 cm, paremal 2 cm, vasakul köitmise hõlbustamiseks 3 cm.
 Pealkirjad vormindatakse pealkirjastiilis (Pealkiri 1, Pealkiri 2 jne) paksus kirjas. Esimese astme pealkirja suurus 16 pt, teisel astmel 14 pt ja kolmandal astmel 12 pt.
Töö esimese astme pealkirjadega osad (sisukord, sissejuhatus, peatükkide pealkirjad, kokkuvõte, kasutatud kirjandus, lisad) alustatakse uuelt leheküljelt ja kirjutatakse läbivate suurtähtedega. Alapeatükid alustatakse samalt leheküljelt. Kui alapeatüki teksti mahub leheküljele alla kolme rea, alustatakse alapeatükki uuelt leheküljelt. Peatüki pealkirja ja teksti vahele jäetakse tühi rida (kirja suurus 12). Kui peatüki pealkirjale järgneb alapeatüki pealkiri, tühja rida ei jäeta. Alapeatüki pealkirja ja järgneva teksti vahele jäetakse tühi rida, alapeatüki pealkirja ja eelneva teksti vahele kaks tühja rida (kirja suurus 12). Kui pealkiri on eraldi real, siis pealkirja järel punkti ei ole.  Kõik töö leheküljed (v.a tiitelleht)nummerdatakse.
Tiitelleht võetakse nummerdamisel arvesse, kuid lehekülje numbrit sellele ei trükita. Lehekülje number paigutatakse lehekülje alumise serva keskele või paremale.
Sisukord genereeritakse arvutil siis, kui töö on lõplikult valmis. Sisukorda ennast sisukorda ei panda (st sisukorra pealkirja ei tehta pealkirja stiilis). Sisukorras peavad olema kõik töö alajaotused, k.a lisad (viimased igaüks eraldi oma pealkirjaga). Sisukord trükitakse ühekordse reavahega.
Tabelite ja jooniste vormistamine Tabelid ja joonised eraldatakse eelnevast ja järgnevast tekstist tühja reaga (kirja suurus 12). Tabelid ja joonised peavad olema tekstis lahti seletatud. Ühtki töö osa ei alustata ega lõpetata tabeli ega joonisega. Tabelitel on pealkirjad ja joonistel allkirjad, mõlemad on nummerdatud (numeratsioon on läbiv, tabelitel oma numeratsioon ja joonistel oma). Fotod ja kaardid paigutatakse töösse nagu joonised, kuid neil võib olla oma numeratsioon. Nii tabelite kui jooniste puhul vaja viidata autorlusele, k.a. originaalpiltide puhul. Kõigile  tabelitele ja joonistele tuleb tekstis viidata, näiteks (vt Joonis 1). Kui tabelid ja joonised paigutatakse lisasse, ei vormistata neid tabelite ja joonistena, vaid lisadena (lisa 1, lisa 2 jne.)

4.9. Kasutatud kirjanduse loendi vormistamine

Kasutatud kirjanduse loetelus tuuakse välja kõik töös kasutatud ja viidatud materjalid. Kirjed on järjestatud alfabeetiliselt. Kõik viidatud allikad peavad olema kasutatud kirjanduse loetelus ja kasutatud kirjanduse loetelus tohib olla ainult neid allikaid, millele töös on viidatud. Allikaloendis esitatakse kasutatud materjalid tähestiku järjekorras ilma nummerdamata.

 Näited, kuidas märkida allikaloendisse erinevat liiki materjale:

1) raamat: Tammsaare, Anton Hansen 1964. Tõde ja õigus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Ehala, Martin 2000. Kirjutamise kunst. Künnimees.

2) ajalehe-, ajakirjaartikkel: Oja, Anni 2010. Sissevaateid internetisuhtlusse. – Oma Keel nr 20, lk 20-25. 3) autorita, toimetajaga (või koostajaga) teos: Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006. Neljas, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

 4) autoriga Interneti-materjal (lõppu märgitakse materjali vaatamise viimane kuupäev): Himma, Marju 2010. Tartu Ülikool hakkab vastu võtma ka talvel. – Postimees 29.11.2010. http://www.tartupostimees.ee/?id=348992 (viimati külastatud 30.11.2010) 5) autorita Interneti-materjal: Laupa Põhiooli kodulehekülg. http://www.laupapk.edu.ee (viimati külastatud 20.11.2010) 6) intervjuu (intervjueeritava nimi, aeg, pealkiri, intervjueerija nimi, salvestusviis) Kaarel Aluoja 3. dets 2016, Laupa mõisapere, Juta Tubli, (diktofonisalvestis).

4.10. Loovtöö kaitsmine

Õpilane esitab lühikese (kuni 10 min) kokkuvõtte oma tööst: tutvustab teemat, töö eesmärki, kasutatud materjale, üldistusi-järeldusi, milleni tööd koostades jõudis, kirjeldab tööprotsessi, räägib, mida ta tööd tehes õppis. Praktilise töö puhul demonstreerib valminud tööd. Õpilane on valmis vastama kuulajate küsimustele. Mitme autori puhul osalevad kaitsmisel kõik grupi liikmed. Töö kaitsmisel kasutatakse tehnilisi vahendeid.

5. LOOVTÖÖ HINDAMINE

Hindamiskomisjoni kinnitab kooli direktor. Igal tööl peab olema retsensent, kelle arvamus läheb arvesse hindamisel.

Hindamise kriteeriumid

 ∙ Püstitatud eesmärkide ja sisu vastavus, põhjalikkus.

∙ Kirjaliku töö ülesehituse terviklikkus: kas kõik töö osad on olemas, kas liigendus on piisav ja loogiline.

∙ Keele korrektsus ja stiili sobivus.

∙ Vormistamise korrektsus, sh viitamine.

∙ Õpilase aktiivsus tööprotsessis.

 ∙ Töö kaitsmine

Hindamine toimub vastavalt kooli õppekavas kehtestatud hindamisjuhendile: 90 – 100 p väga hea (5) 75 – 89 p hea (4) 50 – 74 p rahuldav (3) Alla 50 p töö on mitterahuldav. Tööga tuleb edasi töötada ja uuesti esitada vastavalt juhendajaga ja komisjoniga kokkulepitud ajaks. Kaitsmise aja määrab direktor. Loovtöö hinne kantakse 8. kl. tunnistusele. Kaitsmata jäänud töö hinne on „puudulik“. Põhikooli lõpetamine loovtööd kaitsmata ei ole võimalik.

Põhikooli lõputunnistusele kantakse loovtöö teema.

 

 

 

LISA 1. UURIMISTÖÖ HINDAMISMUDEL

Esitatud on „väga hea“ ning „rahuldava“ hinde kriteeriumid. Kui tööl on mõningaid puudusi, mille tõttu töö hinnet „väga hea“ ei vääri, võib mõne osa punkte vähendada (kuni „rahuldava“ punktideni). Sel juhul saab töö hinde „hea“.

Sisu (50 p) H: retsensent koos juhendajaga

Väga hea

Rahuldav

Töö vastavus teemale (5 p)

Teemapüstitus on huvitav ja uurimisküsimus asjakohaselt püstitatud. Pealkiri kajastab töö sisu. (5 p)

Teema on laialivalguv, uurimisküsimus ja uuritav materjal ei ole kooskõlas Pealkiri ei vasta töö sisule. (3 p)

Uurimis - materjal/ eeltöö projekti või omaloomingu teostamiseks (5 p)

Uuritav/ kasutatud materjal on kogutud süstemaatiliselt ning korrektselt (5 p)

Uuritav/kasutatud materjal on kogutud süsteemitult või esitatud juhuslikult. (3 p)

Teema arendus, sisu (15 p)

Töö annab ülevaate teoreetilisest alusmaterjalist. Uurimismeetodit on selgelt kirjeldatud, kasutatud mõisteid on selgitatud, kogutud materjali on süstemaatiliselt analüüsitud. (15 p)

Teoreetiline ülevaade on antud, kuid see ei ole järjepidev ega mõtestatud. Mõisteid kasutatakse juhuslikult. Kogutud materjali analüüs on kesine või puudub. (8 p)

Uurimuse/ projekti/loomingulise töö tulemused (10 p)

Töö tulemused on olemas, selgelt sõnastatud ning kajastuvad ka töö kokkuvõttes. Uurimistöö tulemused on kooskõlas uurimiseesmärgiga. (10 p)

Töö tulemused on olemas, kuid neid ei ole esile toodud või ei vasta need uurimiseesmärgile. (5 p)

Töö osad (5 p)

Töös on olemas kõik nõutud osad. Töö osad on õiges proportsioonis. (5 p)

Mõni töö osa on puudu või teiste osade suhtes ebaproportsionaalselt lühike. (3 p)

Töö või kirjaliku kokkuvõtte ülesehitus ja sidusus (5 p)

Töö osad on pealkirjastatud ning loogilises järgnevuses. Peatükid moodustavad hästi jälgitava terviku. (5 p)

Töö ülesehitus ei ole päris loogiline, pealkirjad või alapealkirjad on puudu. Töö põhiosa peatükid ei ole omavahel seotud. (3 p)

Kasutatud materjalid (5 p)

Kasutatud on erinevaid materjale. Allikad on usaldusväärsed. Kõikidele kasutatud allikatele on viidatud. (5 p)

Töö põhineb 1-2 allikal. Tuginetud on arvamusartiklitele, allikad ei ole usaldusväärsed. (3 p

 

Vormistus (30 p) H: retsensent

Väga hea

Rahuldav

Keelekasutus (10 p)

Keelekasutus on neutraalne või teaduslik. Esineb mõningaid keele- ja stiilivigu, kuid need ei riku üldmuljet. (10 p)

Keelekasutus kohati arusaamatu, kõnekeelne ja /või kohmakas, Töös on palju keelevigu. (5 p)

Viitamine (10 p)

Kirjandus on korrektselt viidatud (läbi töö on kasutusel üks viitamisviis, viitekirjed on nii tsiteeritud/refereeritud materjali järel kui ka kasutatud materjalides). Refereeringud ja tsiteeringud on autori mõtetest eristatavad ning korrektsed. (10 p)

Kasutatud allikatele on viidatud ebajärjekindlalt, kasutatud on kahte viitamisviisi. Refereeringutena on mahakirjutusi, tsiteeringud on ebatäpsed või tähistamata. Kasutatakse „kopeeri“ ja „kleebi“ tehnikat. (5 p)

Vormistus (10 p)

Töö vastab vormistusnõuetele (tiitelleht, teksti paigutus, lk. numbrid, pt-de numeratsioon, joonised, tabelid ) (10 p)

Töö vormistuses on palju väiksemaid vigu või mõned suured eksimused. (5 p)

Õp.aktiivsus (10 p) H: juhendaja

Õpilase huvi ja iseseisvus töö- protsessis (5 p) Õpilane on tööprotsessist huvitatud, aktiivne ning püüdlik, peab kinni aja-kavast, järgib nõudeid, koostöövalmis. (5 p)

Õpilane vajab pidevat motiveerimist, ei suuda oma vigadest õppida, neid parandada. (3 p)

Ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine (5 p) H:juhendaja

Õpilane peab kinni kokkulepitud ajakavast: koostab ja esitab töökava õigeaegselt, peab kinni ajakavast, esitab töö õigel ajal. (5 p)

Õpilane ei pea kinni ajakavast, vajab pidevat meeldetuletamist, ei esita juhendajale tehtud töid ülevaatamiseks. (3 p)

Töö kaitsmine (10 p) H: komisjon Töö kaitsmine komisjoni ees (10 p)

Uurimuse kaitsja on enesekindel, töö tutvustus on selgelt struktureeritud ja ette kantud. (10 p

 Töö tutvustaja on ebakindel. Ettekanne ei ole järjekindel, loogiline ega anna edasi uurimistulemusi.

 

 

 

 

LISA 2. PROJEKTI JA KUNSTITÖÖ HINDAMINE

Esitatud on „väga hea“ ning „rahuldava“ hinde kriteeriumid. Kui tööl on mõningaid puudusi, mille tõttu töö hinnet „väga hea“ ei vääri, võib mõne osa punkte vähendada (kuni „rahuldava“ punktideni). Sel juhul saab töö hinde „hea“.

Idee ja teostus (60 p) H:retsensent koos juhendajaga

Väga hea

Rahuldav

Projekti idee ja teostus (30 p)

Idee on originaalne ja projekt on hästi teostatud. (30 p)

Idee ei ole originaalne. Projekti teostuses suuri puudusi. (15 p)

Töö vastavus eesmärkidele (30p)

Töö on hästi läbi mõeldud, kavandatud/ tegevused õnnestuvad; läbi viidud tegevused täidavad täielikult püstitatud eesmärgid (30 p)

Töö on läbi mõeldud, kavandatud ja üldiselt vastab püstitatud eesmärkidele (15 p)

Vormistamine (20 p) H: retsensent Keele korrektsus ja stiili sobivus (10 p)

Sõnastus on selge, korrektne, sobiva stiiliga. Esineb mõningaid keele- ja stiilivigu, kuid need ei riku üldmuljet. (10 p)

Sõnastus ebaselge. Esineb mitmeid õigekirjavigu (5 p)

Vormistus (5 p)

Töö vastab vormistusnõuetele (tiitelleht, teksti paigutus, lk nrd, pt-de numeratsioon, joonised, tabelid) Viitamine nõuetekohane. Refereeringud, tsiteeringud (kui neid on) on autori mõtetest eristatavad. (5 p)

Töö vormistuses on palju väiksemaid vigu või mõned suured eksimused. Kasutatud allikatele on viidatud ebajärjekindlalt. Kasutatakse „kopeeri“ ja „kleebi“ tehnikat. (3 p)

Töö osad (5 p)

Töös on olemas kõik nõutud osad. Töö osad on õiges proportsioonis. (5 p)

Mõni töö osa on puudu või teiste osade suhtes ebaproportsionaalselt lühike. (3 p

Õpilase aktiivsus (10 p) H: juhendaja Õpilase huvi ja iseseisvus töö- protsessis (5 p)

Õpilane on tööprotsessist huvitatud, aktiivne ning püüdlik, peab kinni ajakavast, järgib nõudeid, koostöövalmis. (5 p)

Õpilane vajab pidevat motiveerimist, ei suuda oma vigadest õppida, neid parandada. (3 p)

Ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine (5 p)

Õpilane peab kinni kokkulepitud ajakavast: koostab ja esitab töö- kava õigeaegselt, peab kinni ajakavast, esitab töö õigel ajal. (5p)

Õpilane ei pea kinni ajakavast, vajab pidevat meeldetuletamist, ei esita juhendajale tehtud töid ülevaatamiseks. (3 p)

Kaitsmine(10 p) H:komisjon

Uurimuse kaitsja on enesekindel, töö tutvustus on selgelt struktureeritud ja ette kantud. (10 p)

Töö tutvustaja on ebakindel. Ettekanne ei ole järjekindel, loogiline ega anna edasi uurimistulemusi. (5 p)