Ajalugu
Esimesed andmed koolihariduse andmisest Laupal pärinevad 1787. aastast.
Kooli omaaegne asukoht pole teada, vahepealsete aastate kohta täpsed andmed puuduvad.
Rohkem on teada praeguse Laupa kooli otsesest eelkäijast Jändja koolist, mis asutati 19. sajandi keskel, kui Jaan Lagerist oma talus Männikul lapsi õpetama hakkas. 1859. aastal valmis Jändjale kooli tarvis oma maja.
1919. aastal võõrandas Eesti Vabariik balti–sakslastelt nende mõisad, teiste hulgas ka Laupa. Särevere Vallavalitsus otsustas kooli Jändjalt Laupa mõisa härrastemajja kolida. 1922. aasta mais asuski kool Laupale ning hakkas kandma nime Laupa 6–klassiline algkool. Kool alustas tööd 125 õpilase ja 5 õpetajaga. Koolijuhatajaks oli Anton Rõigas.
Kogu Eesti Vabariigi aja kasutati mõishoonet ka küla seltsitegevuseks. Siin õpiti näitemänge, peeti emadepäeva jm. pidusid.
Teine maailmasõda ja sellele järgnev periood olid ka Laupa koolile keerulised: 1941. aastal Türi lahingute ajal purunesid kõik koolimaja aknad, lasti õhku sild; arreteeriti ja küüditati koolijuhataja Henrik Agur; 1942/43 ja 1943/44 õppeaasta olid lühikesed, sest koolmaja tuli jagada sõjaväelastega ja Tallinnast evakueeritud statistikavalitsusega; saksaaegne koolidokumentatsioon oli saksakeelne; suuri probleeme oli koolimaja kütmisega.
1944/45 õppeaastast sai kooli ametlikuks nimeks Laupa Mittetäielik Keskkool, 1951. aastast Laupa 7–klassiline Kool, 1960. aastast Laupa 8–klassiline Kool, 1989. aastast Laupa 9–klassiline Kool ja praegu kannab kool nime Laupa Põhikool.
Kuni 1972. aastani töötas koolis internaat.
Alates 1974. aastast korraldab kool vilistlaste kokkutulekuid, üldjuhul iga viie aasta tagant.
1982. aastal loodi koolis muusikaklass.
1991. aastal läks kool Türi valla munitsipaalomandisse.
1991. aastal korraldas Laupa kool ühe esimesena mõisakoolide seas nn. mõisapäeva.
1992. aastal algas koostöö Soome Vabariigi Siuntio valla koolidega.
1998. aastast asub Laupa koolis MTÜ Järvamaa Mõisakoolide Ühingu keskus. Toonane direktor Piret Rammo on Järvamaa Mõisakoolide Ühingu üks asutajaid. Siit alguse saanud mõisakoolide liikumine on praeguseks levinud üle Eesti.
2008. aasta suvel algas koolimajas kaks ja pool aastat kestnud siseremont, mille kogumaksumus ulatus 20 miljoni eesti kroonini.
2008. aastal tunnistati Laupa Põhikool konkursi «Järvamaa kaunis kool» võitjaks.
2009. aastal tunnistati Laupa Põhikool konkursi «Eesti kaunis kool» võitjaks, auhinda käis üle andmas Eesti Vabariigi president härra Toomas Henrik Ilves.
Koolijuhatajad ja –direktorid Laupa koolis:
1922 Anton Rõigas
1928 Johannes Lohur
1933 Julius Talpsep
1934 Eduard Paap
1940 Hendrik Agur
1941 Ain Arulaane
1945 Salme Estenthal (Saarmann)
1947 Hans Muld
1950 Ants Ruut
1953 Villem Niglas
1956 Hans Laar
1958 Kaleph Jõulu
1962 Nikolai Repän
1965 Heinz Kavak
1974 Piret Rammo
2005 Kaarel Aluoja
Kooli omaaegne asukoht pole teada, vahepealsete aastate kohta täpsed andmed puuduvad.
Rohkem on teada praeguse Laupa kooli otsesest eelkäijast Jändja koolist, mis asutati 19. sajandi keskel, kui Jaan Lagerist oma talus Männikul lapsi õpetama hakkas. 1859. aastal valmis Jändjale kooli tarvis oma maja.
1919. aastal võõrandas Eesti Vabariik balti–sakslastelt nende mõisad, teiste hulgas ka Laupa. Särevere Vallavalitsus otsustas kooli Jändjalt Laupa mõisa härrastemajja kolida. 1922. aasta mais asuski kool Laupale ning hakkas kandma nime Laupa 6–klassiline algkool. Kool alustas tööd 125 õpilase ja 5 õpetajaga. Koolijuhatajaks oli Anton Rõigas.
Kogu Eesti Vabariigi aja kasutati mõishoonet ka küla seltsitegevuseks. Siin õpiti näitemänge, peeti emadepäeva jm. pidusid.
Teine maailmasõda ja sellele järgnev periood olid ka Laupa koolile keerulised: 1941. aastal Türi lahingute ajal purunesid kõik koolimaja aknad, lasti õhku sild; arreteeriti ja küüditati koolijuhataja Henrik Agur; 1942/43 ja 1943/44 õppeaasta olid lühikesed, sest koolmaja tuli jagada sõjaväelastega ja Tallinnast evakueeritud statistikavalitsusega; saksaaegne koolidokumentatsioon oli saksakeelne; suuri probleeme oli koolimaja kütmisega.
1944/45 õppeaastast sai kooli ametlikuks nimeks Laupa Mittetäielik Keskkool, 1951. aastast Laupa 7–klassiline Kool, 1960. aastast Laupa 8–klassiline Kool, 1989. aastast Laupa 9–klassiline Kool ja praegu kannab kool nime Laupa Põhikool.
Kuni 1972. aastani töötas koolis internaat.
Alates 1974. aastast korraldab kool vilistlaste kokkutulekuid, üldjuhul iga viie aasta tagant.
1982. aastal loodi koolis muusikaklass.
1991. aastal läks kool Türi valla munitsipaalomandisse.
1991. aastal korraldas Laupa kool ühe esimesena mõisakoolide seas nn. mõisapäeva.
1992. aastal algas koostöö Soome Vabariigi Siuntio valla koolidega.
1998. aastast asub Laupa koolis MTÜ Järvamaa Mõisakoolide Ühingu keskus. Toonane direktor Piret Rammo on Järvamaa Mõisakoolide Ühingu üks asutajaid. Siit alguse saanud mõisakoolide liikumine on praeguseks levinud üle Eesti.
2008. aasta suvel algas koolimajas kaks ja pool aastat kestnud siseremont, mille kogumaksumus ulatus 20 miljoni eesti kroonini.
2008. aastal tunnistati Laupa Põhikool konkursi «Järvamaa kaunis kool» võitjaks.
2009. aastal tunnistati Laupa Põhikool konkursi «Eesti kaunis kool» võitjaks, auhinda käis üle andmas Eesti Vabariigi president härra Toomas Henrik Ilves.
Koolijuhatajad ja –direktorid Laupa koolis:
1922 Anton Rõigas
1928 Johannes Lohur
1933 Julius Talpsep
1934 Eduard Paap
1940 Hendrik Agur
1941 Ain Arulaane
1945 Salme Estenthal (Saarmann)
1947 Hans Muld
1950 Ants Ruut
1953 Villem Niglas
1956 Hans Laar
1958 Kaleph Jõulu
1962 Nikolai Repän
1965 Heinz Kavak
1974 Piret Rammo
2005 Kaarel Aluoja