20.veebruari koolipäev algas kell 8.30 koolimaja ees lipu heiskamise ja hümniga. Maarek Meerits ning Steven Kooser lugesid ette iseseisvusmanifesti. Aulas jagasime kätte kiidukaardid – meil on tublid sportlased, laululapsed, olümpiaadidel osalejad. Näiteks maakonna parim matemaatikaolümpiaadil 4.klasside arvestuses õpib just meil, Martti Martila. Kiidukogunemise järel jätkusid tegevused klassides, vaadati filmi „Nimed marmortahvlil“, „Nukitsamees“ ja mängiti kuldvillakut, mis keskendus just Eestile ja koduvallale.

17.veebruar oli vastlapäev ning nagu sellele päevale kohane oli menüüs hernesupp ning vastlakuklid. Ilmataat soosis traditsioonilist vastlapäevarõõmu ehk vastlaliu laskmist. Meie kelgukünkal oli palju kilkeid. Lisaks liu laskmisele olid tubased tegevused teistes vahetundides: meisterdati vurri ning võimlas mängiti mängu "hobune ja tema juht".

Eesti Vabariigi aastapäev ehk Eesti iseseisvuspäev on kuupäev, millel tähistatakse iseseisva Eesti riigi sündi 24. veebruaril 1918. aastal. 24. veebruar on Eesti rahvuspüha ja üks riigipühadest.

Eesti iseseisvusmanifest oli võetud vastu juba 21. veebruaril 1918 ja loetud esmakordselt avalikult ette 23. veebruaril Pärnus, kuid 24. veebruaril alustas Tallinnas tegelikult tööd Eesti esimene valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. Samal päeval, 24. veebruaril 1918 toimus Pärnus ühtlasi esimene Eesti Vabariigi sõjaväe paraad.

14.veebruar on valentini- ehk sõbrapäev. Meie koolis tähistasime seda reedel, 13.veebruaril. Majas oli palju punast, roosat ja valget värvi ning südameid. Bruno ja Lotte tervitasid kõiki kooli saabujaid. Suu sai kõigil magusaks ning lisaks tekitas elevust oma südame teise poole otsimine. 

2.-8.veebruar oli meie koolis sooja kampsuni nädal. Sooja kampsuni päevad jõudsid

3.veeburaril oli meil 6.tunni ajal taaskord külas ansambel Äge Brass. Esimeses osas „Suur pauk! Muusika tegi ahvist inimese!“ tutvustasid nad meile, kuidas arenesid kividest, kontidest ja vibust tänapäevased keelpillid, puhkpillid ja löökpillid. Etendus „Suur pauk vol. 2. Mis sai edasi?“ oli selle järg ning liikusime ajas edasi tänapäeva poole. Seekord olid neil kaasas akustilised kitarrid, elektrikitarr, kontrabass, basskitarr, löökpillid, balalaika, mandoliin ning ukulele.

TORE konverents toimus Tallinna Pääsküla Koolis, kus ühtlasi tähistati ka TORE 30 sünnipäeva. Laupa koolist osales 2 torekat (Sigrit ja Steven) ja juhendaja (õpetaja Kairi). Esimesel päeval toimusid erinevad töötoad, TORE 30 Gala, Päikeste tunnustamine, mille pälvis ka Laupa kool väga pühendunud TORE tegevuse eest.  Lisaks toimus õhtul stiilipidu kolmekümnendate stiilis. Teisel päeval toimus MTÜ NÜ TORE XXVI üldkoosolek.

Järvamaa Rakenduslikus Kolledžis toimus ka käesoleval õppeaastal eelkutseõpe, millest võtsid osa meie kooli 8.klassi õpilased.  Eelkutseõppe eesmärgiks oli tutvustada põhikoolide õpilastele kutseõppe võimalusi ja aidata neil teha teadlikumaid karjäärivalikuid. Eelkutseõpe koosnes kahest õppepäevast – ringkäikude päev ning praktiliste töötubade päev.

Täna, 2. veebruaril said kapist päevavalguse kätte kõik Laupa kooli triibuseelikud. Talviselt karget ilma nautis rahvarõivakogu hommikustest varastest tundidest kuni tööpäeva lõpuni. Võimalus karge õhu käes tuulduda on rahvarõivastel veel ka homme.
Pärast tuulutamist vaatame rahvarõivad üle, võimalusel parandame, peseme ja leiame riietele koha, kus nende ilu ka igapäevaselt näha saaks.

Reedel, 30 jaanuaril osales 7. klassi õpilane Kaisa Tähiste „Hansenist Tammsaareni“ etluskonkursil Albu mõisas. See on suur sündmus Laupa kooli jaoks, sest varem pole meil selliseid õpilasi leidunud, kes oleks nõus paar lehekülge proosat pähe õppima, et see võistlusel ette kanda. Kaisa oli nõus. Algas kõige keerulisem osa: sobiva teksti leidmine, sellele järgnesid mõned nädalad kõva harjutamist ja õppimist ning lõpuks oligi käes esinemine.